Eagle Eye 2008

Lavastaja: D.J. Caruso
Osades: Shia Lebouf, Billy Bob Thornton, Michelle Monaghan, Rosario Dawson, Michael Chiklis

Niisiis. Nägin ka lõpuks Caruso ja Spielbergi projekti ära ja kui päris ausalt öelda, siis ma absoluutselt ei oodanud sellist lõpptulemust nagu välja kukkus. Läksin kinno teadmisega, et arvatavasti on tegemist mingisuguse Islami terroristiga, kes plaanib mingit rünnakut jne.
Aga näed, kujunes hoopiski paremaks kui olin lootnud. Väike teadmine oli niikuinii sees, sest Spielberg ikkagi ja tema tavaliselt lootusi ei peta. Filmi läbiv teema on küll juba korduvkasutuses olnud, aga Eagle Eye lisas rohkelt värskust, huvi ja eriti efektset actionit. Aga filmist ka nüüd:
Eagle Eye keskmes on noor ja uljas Jerry Shaw, kes saab teada oma kaksikvenna surmast ja suundub ka matustele. Kodus ka kõik päris korras ei ole. Eriti suhted vanematega jne. Pärast matuseid koju jõudes on Jerry korter tervenisti täis igasuguseid relvi ja muud sellist, mis viitab mingi rünnaku korraldamisele. Samal hetkel kui Jerry kõige selle avastab helistab Jerryle naine, kes käsib tal lahkuda korterist ja põgeneda. Ta keeldub ja kohe sajab korterisse kari FBI-lasi. Jerry, keda nüüd süüdistatakse terrorismis, püüab selgitada aga tulutul. Samal ajal saadab Rachel Holloman oma poja rongile ja tallegi helistab see sama tundmatu naine, kes ähvardab tappa naise poja kui too ta igat käsklust ei kuula. Ka Jerryle helistab see naine uuesti ja aitab tal võimude käest põgeneda. Sellest kõigest saab alguse hullumeelne tagaajamine ja üsnagi laia tagamaaga põhjus, miks nendega just midagi sellist juhtus. Ja muidugi iga Jerry ja Racheli sammu jälgib see tundmatu naise hääl telefonis.

Eagle Eye oli täis värskust, mis andis kogu filmile hoopiski teise vaate. Pealtnäha tundub küll mitte midagi erilist, aga kui vähem kui pool filmist on läbi jääb suu lahti ja silmad ekraanile nii actioni kui ka üllatus üllatuse otsa areneva sisu pärast. Viis, kuidas hääl telefonis kõike jälgib ja kogu aeg Jerryt ja Rachelit juhendab, pani isegi muigama mõnes kohas. Näiteks tänavate valgusfooride ja reklaamitabloode manipuleerimine. Ja nagu ennegi mainitud stseen helikindlas ruumis, kus "hääl telefonis" püüdis ümbritseva abil pealt kuulata teatud inimeste juttu. Tagaajamisstseenid ja kõik sellega seonduv oli efektne ja vaatemänguline ning üsnagi nauditav. Mitte, et see väga uudne ja originaalne oleks olnud, aga Spielbergi mõju oli kenasti tuntav ja see andis elamust juurde. Shia Lebouf on jah nagu näha uus ja värske Hollywoodi staar. Tema roll oli ilusti välja kantud. Kuigi mulle tundub, Leboufi rollid on oma olemuselt kuidagi sarnased, aga noh noor näitleja ja veel vähe filme ka. Mis siin ikka vigiseda. Billy Bob Thornton tundus natuke väsinud, aga FBI agendina oli ta ikkagi usutav. No jah ja kõik muu filmis oli igati tip-top.
Põhiline oli muidugi see, et kogu selle "ülilaheda" actioni juures ei kandunud tagaplaanile filme enda mõte/sisu. Ah ja, lõpp oli samuti päris hea. Ei arvanudki ise, et Jerry lõpus seal "kahe noodi kokkuminemise" eel lahendab olukorra just sellise hinnaga.

Nii et tugev 8/10